Veebisaidi tüübi valimine ei alga disainist ega lehekülgede arvust. Kõigepealt tuleb määratleda, millist ülesannet veebisait peab täitma: esitlema ettevõtet või spetsialisti, näitama tooteid ja teenuseid, vastu võtma tellimusi ja makseid, avaldama uudiseid, võimaldama kuulutuste lisamist, ühendama kasutajaid või reklaamima konkreetset toodet.
Üks ja sama ettevõte võib kasutada täiesti erinevaid veebisaidi formaate. Väikesele ettevõttele võib piisata kompaktsest veebiesindusest, suure valikuga tootjal on vaja mugavat süsteemi toodete esitlemiseks ning ettevõttel, kes müüb standardseid kaupu otse ostjatele, võib olla vaja täisväärtuslikku veebipoodi.
Keerulisem veebisait ei tähenda siiski alati sobivamat lahendust. Kui valida vale formaat, võivad mõned funktsioonid osutuda tarbetuks ja nende eest tuleb ikkagi maksta, samal ajal kui vajalikest võimalustest võib puudu jääda. Sellisel juhul tuleb veebisaiti juba pärast käivitamist laiendada või ümber ehitada.
Seetõttu tasub enne arenduse tellimist mõista, mille poolest peamised veebisaitide tüübid üksteisest erinevad, milliste ülesannete jaoks need on mõeldud ja milline variant sobib kõige paremini just teie töö- või ärimudeliga.
Üheleheline veebisait
Üheleheline veebisait paigutab kogu põhilise teabe ühele lehele. Külastaja tutvub veebisaidi sisuga järjest, liikudes eri plokkide vahel: ettevõtte või projekti kirjeldus, teenused, eelised, tehtud tööde näited, koostöötingimused, vastused korduma kippuvatele küsimustele ja kontaktandmed.
Selline formaat sobib siis, kui teabe maht võimaldab selle paigutada loogilisse ja arusaadavasse järjestusse ning iga tegevussuuna jaoks ei ole vaja eraldi lehte. Ühelehelist veebisaiti võib kasutada spetsialist, väike ettevõte, kohalik teenusepakkuja, eraldiseisev projekt või piiratud teenuste valikuga ettevõte.
Sellise veebisaidi peamine eelis on lihtne ja arusaadav struktuur. Külastaja ei pea liikuma paljude erinevate jaotiste vahel: vajaliku teabe saab kätte ühe lehe piires ning navigatsioon võimaldab kohe liikuda huvipakkuva ploki juurde.
Ühelehelise struktuuri võimalused ei ole siiski piiramatud. Kui teenuste arv suureneb, tekib suur valik, regulaarselt avaldatakse uusi materjale või iga tegevussuund vajab põhjalikku kirjeldust, muutub üks leht ülekoormatuks ja veebisaidi kasutamine vähem mugavaks.
Sellisel juhul on parem valida mitmeleheline struktuur, kus teabe saab jaotada eraldi jaotiste ja lehekülgede vahel.
Visiitkaardi veebileht
Visiitkaardi veebileht on väike mitmeleheline veebisait ettevõtte, spetsialisti, teenuste või konkreetse tegevussuuna tutvustamiseks. See sobib olukorras, kus ühest leheküljest enam ei piisa, kuid suurt, paljude jaotiste ning keerukate funktsioonidega ettevõtte veebisaiti ei ole veel vaja.
Erinevalt ühelehelisest veebisaidist jagatakse teave siin eraldi lehekülgedele. Näiteks võib struktuur sisaldada avalehte, ettevõtte tutvustust, teenuste kirjeldusi, tehtud töid või portfooliot ning kontaktandmeid.
Selline jaotus muudab navigeerimise lihtsamaks. Külastaja saab kohe liikuda teda huvitava teabe juurde ning ettevõte saab oma tegevust põhjalikumalt tutvustada, koormamata üht lehekülge liigse teksti ja materjalidega.
Visiitkaardi veebileht sobib hästi väikestele ettevõtetele, spetsialistidele ja kohalikule ärile, kellel on vaja täisväärtuslikku esindust internetis, kuid mitte suurt kataloogi, veebipoodi ega keerukat kasutajasüsteemi.
Ettevõtte arenedes saab veebisaiti laiendada: lisada uusi teenuseid, projekte, artikleid ja muid jaotisi. Järk-järgult võib visiitkaardi veebilehest kujuneda suurem ettevõtte veebisait, ilma et arendust oleks vaja nullist alustada.
Ettevõtte veebisait
Ettevõtte veebisait on mõeldud ettevõtte, selle tegevuse, struktuuri, teenuste ja projektide põhjalikuks tutvustamiseks. Erinevalt visiitkaardi veebilehest luuakse see tavaliselt suurema infosüsteemina, mis on mõeldud pidevaks arendamiseks ja regulaarseks uuendamiseks.
Sellisel veebisaidil võib korraga olla esindatud mitu tegevussuunda, eraldi teenused, osakonnad, projektid, dokumendid, tööpakkumised, uudised ja muu teave, mida vajavad kliendid, partnerid, töötajad või tööotsijad.
Ettevõtte veebisaidi struktuur võib sisaldada eraldi teenustelehti, teavet osakondade ja filiaalide kohta, portfooliot, tehtud tööde näiteid, dokumente, tööpakkumisi, uudiseid, kontakte, vorme klientidele ja partneritele ning muid ettevõtte tegevusega seotud jaotisi.
Peamine erinevus visiitkaardi veebilehest ei seisne lihtsalt lehekülgede arvus. Ettevõtte veebisait luuakse ettevõtte tervikliku infokeskkonnana, mis võib ühendada ühte süsteemi erinevad tegevussuunad, sihtrühmad ja ülesanded.
Selline formaat sobib ettevõtetele, kellel on vaja oma tegevust põhjalikult tutvustada, regulaarselt uusi materjale avaldada ning veebisaidi struktuuri järk-järgult laiendada ilma seda täielikult ümber ehitamata.
Kui aga põhiülesanne ei ole ettevõtte enda tutvustamine, vaid suure hulga toodete, teenuste või muude pakkumiste esitlemine, tasub kaaluda kataloogveebisaiti või esitlusveebisaiti.
Kataloogveebisait
Kataloogveebisait on mõeldud suure hulga toodete, teenuste, objektide, mudelite või muude pakkumiste struktureeritud esitamiseks. Selle peamine ülesanne on aidata külastajal suure valiku hulgast kiiresti sobiv pakkumine leida ja selle kohta põhjalikku teavet saada.
Sellise veebisaidi struktuuris kasutatakse tavaliselt kategooriaid ja alamkategooriaid, eraldi toote- või teenuselehti, otsingut ning suure pakkumiste arvu korral filtreid omaduste, hinna, otstarbe, tootja, asukoha või muude parameetrite järgi.
Kataloogveebisaiti võib kasutada seadmete tootja, ehitusmaterjalide tarnija, mööbliettevõte, kinnisvarabüroo, toodete turustaja või suure teenuste valikuga organisatsioon. Selle asemel et paigutada kogu valik mõnele tavapärasele lehele, saab iga pakkumine omaette lehe koos kirjelduse, fotode, omaduste ja muu vajaliku teabega.
Kataloogi olemasolu ei tähenda siiski, et külastaja peab saama ostu otse veebisaidil sooritada. Ta võib valida huvipakkuva pakkumise, tutvuda selle omadustega ning seejärel võtta ettevõttega ühendust, et täpsustada hinda, saadavust, tarnetingimusi või tellimuse vormistamist.
Just see, kuidas suhtlus kliendiga pärast sobiva pakkumise leidmist jätkub, eristab kataloogveebisaiti esitlusveebisaidist ja veebipoest. Kataloogi põhiülesanne on korrastada suur hulk pakkumisi ja hõlbustada nende leidmist, samal ajal kui lisafunktsioonid määratakse juba konkreetse ettevõtte ärimudeli järgi.
Esitlusveebisait
Esitlusveebisait on mõeldud toodete, teenuste, objektide või valmislahenduste tutvustamiseks potentsiaalsele kliendile. Siin ei ole oluline üksnes suure hulga pakkumiste paigutamine, vaid iga pakkumise esitlemine viisil, mis võimaldab külastajal seda hinnata, variante võrrelda ja otsustada ettevõttega ühendust võtta.
Lehekülgedel võivad olla fotod, põhjalikud kirjeldused, omadused, teostusvariandid, komplektatsioonid, mõõdud, hinnad või nende arvutamise tingimused, kasutusnäited ja muud materjalid, mis aitavad kliendil sobiva pakkumise valida.
Selline formaat on eriti mugav siis, kui enne ostu tuleb täiendavalt tingimusi täpsustada. Näiteks võib lõplik hind sõltuda komplektatsioonist, mõõtudest, kogusest, tarnest, tööde teostamise kohast või lisateenustest. Sellisel juhul ei pruugi ostukorvi ega automaatset veebimakset üldse vaja olla.
Külastaja valib teda huvitava toote või teenuse ja saadab ettevõttele päringu: täpsustab saadavust, küsib lõplikku hinda, saab konsultatsiooni, hinnapakkumise või individuaalse kalkulatsiooni.
Esitlusveebisait sobib eriti hästi ettevõtetele, kus klient tutvub esmalt iseseisvalt pakkumistega ning ostu või tellimuse lõplikud tingimused lepitakse kokku pärast pöördumist.
Esitlusveebisaidi peamine erinevus kataloogveebisaidist seisneb selle põhiülesandes. Kataloogveebisait aitab eelkõige korrastada suurt valikut ja leida paljude pakkumiste seast sobiva toote, teenuse või muu pakkumise. Esitlusveebisait keskendub rohkem konkreetse toote või teenuse esitlemisele ning sellele, et huvitatud külastaja saadaks pärast tutvumist ettevõttele päringu.
Need formaadid võivad siiski omavahel kattuda. Suurel esitlusveebisaidil võivad olla kataloogile omased kategooriad, filtrid ja otsing ning kataloogis omakorda põhjalikud toote- ja teenuselehed ning päringuvormid. Seetõttu ei ole nende vahel valides kõige olulisem nimetus, vaid see, mis peab juhtuma pärast seda, kui külastaja on sobiva pakkumise leidnud.
Veebipood
Veebipoodi on vaja siis, kui ostja saab praktiliselt kogu ostuprotsessi iseseisvalt veebisaidil läbida: valida toote, lisada selle ostukorvi, määrata vajaliku koguse, valida tarneviisi, sisestada oma andmed, tasuda tellimuse eest ja saada kinnituse.
See ei ole enam lihtsalt toodete kataloogiga infoveebisait, vaid täisväärtuslik e-kaubanduse süsteem. Selles peavad olema omavahel seotud tootelehed, ostukorv, tellimuse vormistamine, makseviisid, tarne, teavitused ja tellimuste töötlemine.
Veebipood sobib eriti hästi standardtoodetele, mille hind, omadused ja peamised ostutingimused on ette teada. Kui klient saab näiteks ise valida sobiva mudeli, suuruse või värvi ja tellimuse kohe tasuda ilma kohustusliku suhtluseta ettevõtte esindajaga, muudab selline formaat ostuprotsessi tõepoolest lihtsamaks.
Vajaduse korral võib veebipood sisaldada ostja isiklikku kontot, tellimuste ajalugu, sooduskoode, allahindlusi, erinevaid makseviise, automaatset tarnekulu arvutamist, laoseisu haldamist, tellimuse staatuse teavitusi ja muid funktsioone.
Veebipoe peamine erinevus kataloogveebisaidist ja esitlusveebisaidist seisneb selles, et külastaja ei piirdu pakkumisega tutvumisega, vaid saab ostu iseseisvalt vormistada. Kataloogveebisaidil on põhiülesanne leida sobiv pakkumine, esitlusveebisaidil tutvuda pakkumisega ja võtta ettevõttega ühendust ning veebipoes lõpetada tellimus otse veebisaidil.
Kui aga iga müük nõuab individuaalset kalkulatsiooni, komplektatsiooni kooskõlastamist, saadavuse või tarne täpsustamist või kohustuslikku suhtlust ettevõtte esindajaga, võib täisväärtuslik veebipood olla põhjendamatult keeruline. Sellisel juhul vastab esitlusveebisait või kataloogveebisait sageli paremini ettevõtte tegelikule töökorraldusele.
Reklaamveebisait
Reklaamveebisait luuakse konkreetse toote, teenuse, kampaania, ürituse, eripakkumise või eraldiseisva reklaamikampaania edendamiseks. Selle ülesanne on koondada külastaja tähelepanu ühele kindlale suunale ja viia ta soovitud tegevuseni.
Erinevalt tavalisest ettevõtte veebisaidist ei pea reklaamveebisait põhjalikult tutvustama kogu ettevõtte tegevust. Sellel ei pruugi üldse olla palju jaotisi, ettevõtte ajalugu ega täielikku teenuste loetelu. Põhisisu ehitatakse üles selle pakkumise ümber, mille jaoks veebisait loodi.
Näiteks toob ettevõte turule uue toote ja loob selle jaoks eraldi veebisaidi. Seal saab üksikasjalikult näidata toodet ennast, selle eeliseid, omadusi, fotosid, videoid, kasutusvõimalusi, hinda, ostutingimusi ning tellimis- või kontaktivormi.
Reklaamveebisaidi arendamisel pööratakse erilist tähelepanu disainile. Selline veebisait ei pea üksnes edastama teavet, vaid looma vajaliku visuaalse mulje, tõstma toote või pakkumise esile ja hoidma külastaja tähelepanu. Seetõttu on siin eriti olulised lehe kompositsioon, fotod ja graafika, üksikute plokkide kujundus, animatsioon, visuaalsed rõhuasetused ning disaini üldine vastavus toote või kampaania reklaamikontseptsioonile.
Reklaamveebisaiti võib kasutada ka ajutise kampaania läbiviimiseks, uue kaubamärgi turuletoomiseks, ürituse reklaamimiseks, elamukompleksi, uue automudeli, turismisihtkoha, kursuse, teenuse või muu eraldiseisva pakkumise esitlemiseks.
Struktuurilt võib reklaamveebisait olla nii üheleheline kui ka mitmeleheline. Kui infot on vähe, paigutatakse kogu sisu ühele lehele. Kui toode on keeruline ja vajab põhjalikku selgitamist, võib luua eraldi leheküljed omaduste, variantide, dokumentatsiooni, arvustuste, tingimuste ja muude materjalide jaoks.
Seetõttu kirjeldab mõiste „reklaamveebisait” eelkõige veebisaidi eesmärki, mitte selle tehnilist struktuuri. Selle peamine erinevus ettevõtte veebisaidist või visiitkaardi veebilehest seisneb selles, et see ei reklaami ettevõtet tervikuna, vaid konkreetset toodet, teenust, sündmust või pakkumist.
Isiklik veebisait
Isiklik veebisait luuakse konkreetse inimese ja tema professionaalse tegevuse ümber. Selleks võib olla spetsialist, konsultant, õpetaja, fotograaf, disainer, autor, teadlane, ekspert, avaliku elu tegelane või mõne muu elukutse esindaja, kellel on vaja oma täisväärtuslikku esindust internetis.
Sellisel veebisaidil saab avaldada eluloo, töökogemuse, hariduse, teenused, artiklid, tööd, projektid, esinemised, intervjuud, saavutused, fotod, videod ja kontaktandmed. Struktuur sõltub sellest, millega inimene tegeleb ja millist teavet tuleb külastajatele näidata.
Isiklik veebisait võib olla väga väike ja koosneda vaid mõnest leheküljest, kui selle ülesanne on spetsialisti tutvustada ja võimaldada temaga ühendust võtta. Samas võib sellest kujuneda ka suur inforessurss. Näiteks paljude artiklite ja raamatutega autor võib vajada eraldi publikatsioonide jaotisi, materjalide arhiivi ja otsingut, õpetaja aga kursuste, loengute ja õppematerjalide lehekülgi.
Konsultandi või spetsialisti veebisait võib samal ajal täita ka ärilist funktsiooni: esitleda teenuseid, näidata kogemust ja tehtud tööde näiteid, avaldada hindu või koostöötingimusi ning võtta vastu klientide päringuid.
Isikliku veebisaidi oluline eripära on see, et keskmes ei ole ettevõte ega konkreetne toode, vaid inimene ise, tema kogemused, teadmised, tööd ja professionaalne maine. Seetõttu ehitatakse sisu ja visuaalne kujundus tavaliselt üles tema tegevuse ja individuaalse kuvandi ümber.
Seega määratleb isiklikku veebisaiti eelkõige see, kellele see on pühendatud ja milliseid ülesandeid see peab lahendama, mitte lehekülgede arv või konkreetne tehniline struktuur.
Uudisteveebisait
Uudisteveebisait on mõeldud uute materjalide pidevaks avaldamiseks ja sisu regulaarseks uuendamiseks. Erinevalt ettevõtte veebisaidist, kus uudised on tavaliselt üks lisajaotistest, moodustavad siin just artiklid ja muud avaldatavad materjalid kogu projekti põhisisu.
Sellise veebisaidi struktuur ehitatakse üles materjalide, rubriikide, kuupäevade, autorite ja arhiivi ümber. Külastajal peab olema võimalik kiiresti leida värskeid artikleid, liikuda teemade vahel, pöörduda tagasi varasemate materjalide juurde ja leida seotud lugusid.
Uudisteveebisaidil võib kasutada rubriike, silte, autorilehti, otsingut, artiklite arhiivi, seotud materjalide plokke, enim loetud artikleid, kommentaare, uuenduste tellimist ja reklaamiplokke.
Suure materjalide hulga puhul on eriti oluline mugav sisuhaldussüsteem. Toimetusel peab olema võimalik kiiresti materjale luua ja muuta, neid rubriikidesse jaotada, autoreid määrata, avaldamist ajastada ja veebisaidi struktuuri hallata.
Mida rohkem materjale iga päev ilmub, seda olulisemaks muutub automatiseerimine. See puudutab värskete artiklite kuvamist avalehel, temaatiliste valikute, arhiivide ja populaarsete materjalide plokkide moodustamist ning muid elemente, mida ei ole võimalik pidevalt käsitsi uuendada.
Paljud uudisteveebisaidid luuakse algusest peale eesmärgiga teenida hiljem reklaamiga. Piisava külastatavuse korral võib reklaami avaldamine tõepoolest kujuneda üheks projekti tuluallikaks. Reklaami hulka tuleb siiski kontrollida. Kui bännerid, hüpikaknad, videoreklaamid ja muud reklaamielemendid hakkavad materjalide lugemist segama, sisu varjama või kasutajat pidevalt katkestama, muutub veebisait ebamugavaks.
Katse suurendada reklaamitulu võimalikult suure hulga reklaamiplokkide abil võib seetõttu anda vastupidise tulemuse: külastajad lahkuvad lehtedelt kiiremini, tulevad harvem tagasi ja liiguvad järk-järgult teiste infoallikate juurde. Reklaam peaks seega täiendama uudisteprojekti finantsmudelit, mitte takistama kasutajal lugemast ja kasutamast sisu, mille pärast ta veebisaidile tuli.
Uudisteveebisait võib olla nii väike temaatiline projekt mõne artikliga nädalas kui ka suur inforessurss paljude autorite, toimetajate ja igapäevaste materjalidega. Selle ulatuse määravad avaldatava sisu maht ja toimetuse töökorraldus, mitte ainult lehekülgede arv.
Kuulutuste veebisait
Kuulutuste veebisaidil ei loo põhisisu enam ainult projekti omanik, vaid ka kasutajad ise. Inimene registreerub või täidab spetsiaalse vormi, lisab kuulutuse, fotod, kirjelduse, hinna, kontaktandmed ja muu vajaliku teabe.
Teised külastajad leiavad kuulutusi kategooriate, otsingu ja filtrite abil. Sõltuvalt veebisaidi teemast võib kasutada filtreerimist hinna, asukoha, kaubatüübi, seisukorra, omaduste, avaldamiskuupäeva ja muude parameetrite järgi.
Selline veebisait on tavalisest kataloogist märksa keerulisem, sest hallata tuleb mitte ainult veebisaidi omaniku loodud lehti ja pakkumisi, vaid ka suurt hulka kasutajate loodud sisu.
Tuleb läbi mõelda kuulutuste lisamine ja muutmine, avaldamise kestus, modereerimine, kaebused, otsing, filtrid, isiklikud kontod, tasulised võimalused, teavitused ja kaitse rämpsposti eest.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata modereerimisele. Kasutajad võivad sisestada valeandmeid, dubleerida kuulutusi, avaldada keelatud materjale, kasutada võõraid fotosid või püüda teisi külastajaid petta. Seetõttu peab süsteem võimaldama kuulutusi kontrollida, kasutajaid blokeerida, rikkumisi eemaldada ja kaebusi menetleda.
Kuulutuste veebisaidil võib olla ka oma monetiseerimissüsteem. Näiteks tasuline kuulutuse tõstmine, värviline esiletõstmine, paigutamine nimekirja ülaossa, reklaamimine konkreetsetes kategooriates või tasuline ligipääs lisafunktsioonidele.
Kuulutuste veebisaidi peamine erinevus kataloogveebisaidist seisneb selles, kes loob põhisisu. Kui ettevõte paigutab ise oma tooted, teenused või objektid, on tegemist kataloogiga. Kui paljud sõltumatud kasutajad avaldavad oma pakkumisi, on tegemist kuulutuste veebisaidiga.
Foorumveebisait
Foorum põhineb kasutajatevahelistel aruteludel. Selle põhielementideks on jaotised, teemad ja sõnumid. Kasutaja saab luua uue teema, esitada küsimuse, jagada kogemusi või vastata teistele osalejatele.
Aja jooksul kujuneb foorumisse suur arutelude andmebaas, mis muutub iseenesest väärtuslikuks veebisaidi sisuks. Uued külastajad tulevad sinna mitte ainult suhtlema, vaid ka otsima juba olemasolevaid vastuseid, soovitusi, juhiseid ja teiste kasutajate arvamusi.
Foorumi puhul on eriti olulised kasutajate registreerimine, profiilid, otsing, teavitused, kaebuste süsteem, juurdepääsuõigused, modereerimine ja kaitse rämpsposti eest.
Modereerimine on siin võtmetähtsusega. Mida aktiivsem on kogukond, seda suurem on konfliktide, solvangute, reklaami, rämpsposti ja keelatud sisu avaldamise tõenäosus. Seetõttu tuleb ette kindlaks määrata suhtlusreeglid, moderaatorite õigused ja rikkujate piiramise võimalused.
Foorumi peamise väärtuse loovad mitte veebisaidi omanik, vaid kasutajad ise. Just nende aktiivsus määrab, kas projekt areneb. Tehniliselt hästi tehtud foorum jääb ilma kasutajateta tühjaks.
Seetõttu ei ole foorumi käivitamine ainult arendusküsimus. Juba ette tuleb mõista, kust tulevad esimesed kasutajad, millised teemad neid huvitavad, miks nad peaksid sõnumeid looma ja miks nad veebisaidile tagasi tulevad.
Eduka arengu korral võib foorum järk-järgult kujundada oma kogukonna, suure kasutajate loodud teadmiste arhiivi ja püsiva korduvkülastuste voo.
Sotsiaalvõrgustik
Sotsiaalvõrgustik läheb tavalisest infoveebisaidist või foorumist märksa kaugemale. Kui foorum on üles ehitatud eelkõige teemade ja arutelude ümber, siis sotsiaalvõrgustik põhineb kasutajatel endil, nende profiilidel, postitustel ja omavahelistel sidemetel.
Osalejad saavad luua oma lehti, avaldada materjale, fotosid ja videoid, teisi kasutajaid jälgida, lisada sõpru või kontakte, vahetada privaatsõnumeid, luua gruppe ja suhelda teiste kasutajate sisuga.
Isegi suhteliselt väike sotsiaalvõrgustik nõuab palju keerukamat tehnilist süsteemi. Tuleb läbi mõelda registreerimine, profiilid, kasutajate postitused, teiste kasutajate jälgimine, sõbrad või kontaktid, privaatsõnumid, teavitused, privaatsusseaded, kaebused, modereerimine, juurdepääsuõigused ja suure hulga kasutajaandmete säilitamine.
Samuti tuleb mõista, et sotsiaalvõrgustiku loomine ei ole tavaline veebisaidi arendus. Selline projekt nõuab märkimisväärseid tehnilisi ressursse, serveripoolse süsteemi pidevat hooldust, kasutajaandmete kaitset, varundamist, turvalisuse kontrolli ja võimekust kasvava koormusega toime tulla.
Sama olulised on inimressursid. Projekti kasvades on vaja administraatoreid, moderaatoreid, tehnilist tuge ja spetsialiste, kes jälgivad süsteemi tööd, reageerivad kaebustele, võitlevad rämpsposti ja kuritarvitustega ning arendavad projekti funktsionaalsust.
See ei tähenda, et sotsiaalvõrgustikku tasub luua ainult eesmärgiga konkureerida maailma suurimate platvormidega. On olemas palju kohalikke ja spetsialiseeritud sotsiaalvõrgustikke, mis on mõeldud märksa kitsamale sihtrühmale.
Sellise võrgustiku võib luua linna või piirkonna, kooli või ülikooli, spordikogukonna, erialase valdkonna, klubi, ühenduse, suure ettevõtte või selle töötajate jaoks. Sellisel juhul ei ole eesmärk meelitada ligi sadu miljoneid kasutajaid, vaid luua oma keskkond kindlale inimrühmale, kellel on tegelik vajadus omavahel suhelda ja infot vahetada.
Seetõttu on enne sotsiaalvõrgustiku arendamist eriti oluline määratleda selle sihtrühm ning mõista, miks inimestel on vaja veel üht kontot ja miks nad peaksid just sellele veebisaidile regulaarselt tagasi tulema.
Tehniliselt on sellise süsteemi loomine võimalik ka suhteliselt väikesele sihtrühmale. Kuid sotsiaalvõrgustik on juba iseseisev internetiteenus, mis nõuab pidevat arendamist ja tuge, mitte lihtsalt üks ettevõtte veebisaidi liik.
Üks veebisait võib ühendada mitu tüüpi
Praktikas ei ole eri veebisaiditüüpide piirid alati jäigad. Tänapäevane veebisait võib korraga lahendada mitu ülesannet ja saada järk-järgult funktsioone, mis olid algselt iseloomulikud mõnele teisele projektitüübile.
Näiteks võib ettevõtte veebisait sisaldada täielikku tootekataloogi. Kataloogveebisait võib aja jooksul saada ostukorvi, tellimuse vormistamise ja veebimakse ning muutuda sisuliselt veebipoeks. Uudisteveebisait võib lisada foorumi või kommentaarisüsteemi ja kujundada avaldatavate materjalide ümber oma kogukonna.
Esitlusveebisaidile saab järk-järgult lisada ostukorvi ja maksevõimaluse, kui ettevõte otsustab liikuda päringute vastuvõtmiselt automaatse tellimuste vormistamise juurde. Autori, õpetaja või eksperdi isiklik veebisait võib saada suure artiklite arhiivi, otsingu, kategooriad ja muud infoportaali funktsioonid.
Isegi veebipood võib samal ajal täita ettevõtte veebisaidi ülesandeid, kui lisaks toodetele on seal põhjalikult tutvustatud ettevõtet ennast, teenuseid, projekte, uudiseid, dokumente ja muid tegevussuundi.
Seetõttu ei ole arendamisel mõtet püüda tulevast projekti iga hinna eest ühe rangelt määratletud tüübi alla paigutada. Nimetus aitab üldist struktuuri määrata, kuid palju olulisem on mõista, milliseid ülesandeid peab veebisait lahendama praegu ja milliseid funktsioone võib vaja minna tulevikus.
Õigesti kavandatud struktuur võimaldab veebisaiti järk-järgult arendada: lisada uusi jaotisi ja võimalusi ilma vajaduseta kogu projekt nullist uuesti luua.
Mille poolest erinevad infoveebisaidid internetiteenustest
Üks oluline erinevus veebisaiditüüpide vahel seisneb selles, kui aktiivselt kasutaja süsteemiga suhtleb ning kas ta saab ise sisu luua või veebisaidil erinevaid toiminguid teha.
Üheleheline veebisait, visiitkaardi veebileht, ettevõtte veebisait ja isiklik veebisait töötavad peamiselt teabega, mille avaldab veebisaidi omanik. Külastaja loeb tekste, vaatab fotosid ja videoid, tutvub teenuste, projektide või muu teabega ning võtab vajaduse korral veebisaidi omanikuga ühendust.
Kataloogveebisait ja esitlusveebisait lisavad keerukama struktuuri. Siin tuleb juba organiseerida suur hulk tooteid, teenuseid või muid pakkumisi, luua kategooriad, eraldi lehed, otsing, filtrid ja mugav navigatsioon.
Veebipood läheb veel sammu edasi ja lisab täieliku ostusüsteemi. Kasutaja ei saa ainult teavet, vaid valib tooted, lisab need ostukorvi, vormistab tellimuse, tasub selle eest ja saab teavitusi tellimuse edasise oleku kohta.
Uudisteveebisait nõuab pidevat uute materjalide voogu, tööd rubriikide, autorite, arhiivi, otsingu ja värske sisu automaatse kuvamisega.
Kuulutuste veebisait, foorum ja sotsiaalvõrgustik muutuvad juba täisväärtuslikeks internetiteenusteks. Märkimisväärse osa sisust loovad kasutajad ise: lisavad kuulutusi, avaldavad sõnumeid ja postitusi, loovad teemasid, laadivad üles fotosid ja videoid, suhtlevad omavahel ning haldavad oma profiile.
Mida rohkem tegevusi on kasutajal lubatud teha, seda keerulisemaks muutub mitte ainult esialgne arendus, vaid ka projekti edasine toimimine. Tuleb läbi mõelda registreerimine, juurdepääsuõigused, andmete säilitamine, turvalisus, modereerimine, rämpspostikaitse, varundamine, jõudlus ja tehniline tugi.
Seetõttu võivad kaks veebisaiti väliselt üsna sarnased välja näha, kuid arenduse keerukuselt väga palju erineda. Infoveebisait võib koosneda peamiselt lehekülgedest ja kontaktivormidest, samal ajal kui isiklike kontode, kasutajate loodud sisu ja osalejate pideva suhtlusega teenus nõuab täiesti teistsugust arhitektuuri ja ressursimahtu.
Kuidas valida veebisaidi tüüp
Kõige lihtsam viis sobiva veebisaiditüübi valimiseks on kujutada ette, mida täpselt peaks külastaja pärast veebisaidile jõudmist tegema. Alustada ei tasu lehekülgede arvust, disainist ega funktsioonide loetelust. Kõigepealt tuleb määratleda peamine kasutusstsenaarium.
Kui inimesel piisab ettevõtte, spetsialisti, teenuste või projektiga tutvumisest ja seejärel teiega ühenduse võtmisest, sobib infoveebisait. Sõltuvalt materjalide mahust võib see olla üheleheline veebisait, visiitkaardi veebileht, ettevõtte veebisait või isiklik veebisait.
Kui külastajal tuleb valida suure hulga toodete, teenuste, objektide või muude pakkumiste seast, on vaja kataloogveebisaiti või esitlusveebisaiti. Kataloog sobib paremini suure valiku korrastamiseks, esitlusveebisait aga pakkumiste põhjalikuks esitlemiseks ja huvitatud klientide päringute saamiseks.
Kui kasutaja peab saama ise toote valida, selle ostukorvi lisada, tellimuse vormistada ja ostu eest otse veebisaidil tasuda, on vaja veebipoodi.
Kui kasutajad peavad saama ise oma pakkumisi avaldada, lisada fotosid, kirjeldusi, hindu ja kontaktandmeid, on tegemist kuulutuste veebisaidiga.
Kui projekti peamine eesmärk on osalejatevahelised arutelud, teemade loomine ja sõnumite vahetamine, sobib foorum.
Kui kasutajatel on vaja oma profiile, postitusi, teiste kasutajate jälgimist, sõpru või kontakte, privaatsõnumeid, gruppe ja muid püsiva suhtluse võimalusi, on tegemist sotsiaalvõrgustikuga.
Kui aga eesmärk on reklaamida üht konkreetset toodet, teenust, üritust, kampaaniat või eripakkumist, võib kasutada reklaamveebisaiti, mille kogu sisu ja disain keskenduvad just sellele eesmärgile.
Samas on oluline mõista veel üht asja: praktiliselt iga veebisaiti saab pärast käivitamist edasi arendada ja moderniseerida. Ühelehelise veebisaidi saab laiendada mitmeleheliseks, visiitkaardi veebilehe saab arendada ettevõtte veebisaidiks, ettevõtte veebisaidile saab lisada kataloogi, esitlusveebisaidile ostukorvi ja maksevõimaluse ning kataloogi saab järk-järgult muuta täisväärtuslikuks veebipoeks.
Seetõttu ei ole vaja kohe luua võimalikult keerukat süsteemi „tuleviku tarbeks”. Palju olulisem on alguses õigesti kavandada struktuur ja tehniline alus, et veebisaiti saaks ettevõtte arenedes järk-järgult laiendada.
Just funktsioon peab määrama veebisaidi esialgse formaadi. Hilisema uuendamise ja laiendamise võimalus tähendab, et iga kord, kui ettevõttel tekivad uued ülesanded, ei ole vaja kõike nullist alustada.
