Esmapilgul võib tunduda, et veebilehe loomise madal hind ei sobi hästi kokku veebiettevõtte võimalusega teenida korralikku kasumit. Kui klient maksab suhteliselt väikese summa, peab arendaja siiski töö ära tegema, maksma spetsialistidele, hoidma üleval infrastruktuuri ja teenima kasumit. Seetõttu tekib loomulik küsimus: miks üldse eksisteerib taskukohaste veebilehtede turg ja kuidas saavad neid loovad ettevõtted olla aastaid kasumlikud?
Vastus muutub selgemaks, kui vaadata mitte ühte konkreetset veebilehte, vaid interneti arengut suure turuna. Ajalooliselt täitsid odavad veebilehed olulist ülesannet: need võimaldasid väga paljudel väikeettevõtetel esimest korda internetis kohal olla. Kauplused, restoranid, töökojad, ehitusettevõtted ja iseseisvad spetsialistid ei vajanud keerukaid digitaalseid süsteeme. Sageli piisas suhteliselt lihtsast veebilehest, mis tutvustas ettevõtet ja aitas potentsiaalsetel klientidel selle üles leida.
Samas ei tulnud veebitööstuse peamine tulu tingimata nendest väikestest projektidest. Kui üha rohkem ettevõtteid liikus internetti, kasvas nõudlus palju keerukamate projektide järele: suured e-poed, ettevõttesüsteemid, portaalid, broneerimisteenused, makselahendused ja spetsialiseeritud platvormid. Nii laiendasid odavad veebilehed turgu, samal ajal kui suured projektid muutusid üheks peamiseks tuluallikaks ettevõtetele, kes olid võimelised neid arendama.
Taskukohased veebilehed laiendasid internetti ennast
Kui internet hakkas muutuma tavapäraseks ärivahendiks, ei saanud kaugeltki iga ettevõte endale kallist eritellimusel arendust lubada. Väikeettevõtte jaoks oli olulisem üldse internetis nähtavaks saada. Lihtne leht teenuste kirjelduse, kontaktandmete, aadressi ja fotodega andis klientidele juba võimaluse ettevõtet otsingumootorite kaudu leida ning sellega ühendust võtta, sõltumata täielikult traditsioonilisest reklaamist või telefonikataloogidest.
Arenduskulude vähenemine kõrvaldas järk-järgult väikeettevõtete jaoks rahalise barjääri. Mida odavamaks muutus lihtsa veebilehe loomine, seda rohkem ettevõtteid sai internetti tulla. Veebitööstuse jaoks tähendas see potentsiaalsete klientide arvu pidevat suurenemist. Turg ei kasvanud ainult tänu arenenumatele tehnoloogiatele, vaid ka seetõttu, et üha rohkem ettevõtteid hakkas internetti oma igapäevases tegevuses kasutama.
Seetõttu ei tohiks odavat veebilehte käsitleda ainult väikese väärtusega tootena. Selle loomine tähendas sageli, et veel üks ettevõte oli saanud digimajanduse osaks. Hiljem võis see ettevõte vajada reklaami, otsingumootorites nähtavuse parandamist, e-posti teenuseid, analüütikat, veebimakseid, uusi lehti või täiesti uut veebilehe versiooni. Suur hulk väikeseid projekte lõi aluse, millelt arenes järk-järgult nõudlus keerukamate teenuste järele.
Lihtne veebileht oli sageli ettevõtte internetiarengu esimene etapp
Enamikul juhtudel oli väikese ettevõtte esimene veebileht tehniliselt üsna lihtne. Selle eesmärk ei olnud ettevõtte tegevust automatiseerida, vaid ettevõtet internetis tutvustada ja anda klientidele põhiteavet. Sellise projekti sai valmis teha suhteliselt kiiresti, kasutades olemasolevaid sisuhaldussüsteeme, standardlahendusi ja varem loodud elemente, mistõttu võis selle hind jääda taskukohaseks ka väikese ettevõtte jaoks.
Aja jooksul ettevõtte vajadused tavaliselt muutusid. Kui veebileht hakkas kliente tooma, võis ettevõte otsustada laiendada kataloogi, lisada tellimisvormi, võtta kasutusele broneerimissüsteemi või hakata veebis makseid vastu võtma. Seejärel võis tekkida vajadus ühendada veebileht raamatupidamistarkvara, CRM-i, laohalduse või muude sisemiste süsteemidega. Iga järgmise etapi maksumus võis juba olla algse veebilehe hinnast märkimisväärselt suurem.
Seetõttu võis üks väike tellimus kujuneda pikaajalise koostöö alguseks kliendi ja arendaja vahel. Veebiettevõte ei saanud ainult tasu esimese veebilehe loomise eest, vaid ka võimaluse teha täiendavaid töid kliendi ettevõtte arenedes. Selline mudel toimis eriti hästi interneti kiire kasvu perioodidel, kui paljud ettevõtted liikusid lihtsatelt informatiivsetelt veebilehtedelt täieliku digitaalse infrastruktuuri suunas.
Suured projektid võisid tuua suurema osa kasumist
Suur internetiprojekt erineb tavalisest veebilehest palju enama kui ainult lehekülgede arvu poolest. See võib sisaldada keerukat kasutajasüsteemi, isiklikke kontosid, oma andmebaasi, integratsioone väliste teenustega, tellimuste automaatset töötlemist ja arvukaid sisemisi protsesse. Selliste lahenduste arendamine nõuab märksa rohkem aega, spetsialiste ja tehnilisi ressursse, mistõttu nende hind kuulub täiesti teise suurusjärku.
Suure projektiga võivad töötada erineva spetsialiseerumisega arendajad, disainerid, kasutajaliidese spetsialistid, infrastruktuuriinsenerid, turvaspetsialistid ja testijad. Lisaks esialgsele arendusele on sageli vaja pidevat tehnilist tuge, süsteemi uuendamist ja uute funktsioonide loomist. Selle tulemusena võib üks suur projekt tuua ettevõttele sama palju tulu kui kümned või isegi sajad väikesed veebilehed.
Seetõttu ütleb standardse veebilehe madal hind kogu veebiettevõtte kasumlikkuse kohta väga vähe. Lihtsad veebilehed võivad moodustada projektide arvust suure osa, kuid anda ettevõtte kogukäibest suhteliselt väikese osa. Märkimisväärne osa tulust võib tulla hoopis mõnelt suurelt kliendilt, kes vajab individuaalseid lahendusi, pidevat arendust ja keerukate süsteemide regulaarset tehnilist tuge.
Standardiseerimine võimaldab tavapäraste veebilehtede hinda vähendada
Veebitööstuse arenedes muutus suur osa tavapäraste veebilehtede loomiseks vajalikust tööst korduvaks. Arendajad ei pea enam iga kord nullist looma sisuhaldussüsteemi, kontaktivormi või lehekülgede põhistruktuuri. Paljud elemendid on juba valmislahendustena olemas ning neid saab erinevates projektides uuesti kasutada, vähendades märkimisväärselt nii käsitsi tehtava töö hulka kui ka arendusaega.
See tähendab, et madal hind ei tähenda tingimata väikest kasumit. Kui ettevõte korraldab oma tööprotsessi tõhusalt, võib üks spetsialist luua standardseid veebilehti palju kiiremini kui varem. Ettevõtte enda mallide, valmismoodulite ja ühtse tehnilise arhitektuuri kasutamine vähendab iga projekti omahinda ning võimaldab säilitada kasumlikkuse ka siis, kui klient maksab suhteliselt tagasihoidliku summa.
Seetõttu ei ole tänapäevase standardse veebilehe hinna võrdlemine kahekümne aasta taguse arenduse hinnaga päris korrektne. Tehnoloogia, tööriistad ja töö kiirus on muutunud. Paljusid ülesandeid, mis varem nõudsid programmeerimist, saab nüüd lahendada olemasolevate komponentide seadistamisega. See võimaldab veebiettevõtetel töötada väiksemate projektidega ilma, et iga veebileht peaks olema kallis ainult selleks, et projekt oleks majanduslikult tasuv.
Veebilehtede arvu kasv suurendas nõudlust teiste internetiteenuste järele
Iga uus internetti tulnud ettevõte tekitas nõudlust mitte ainult veebilehe arenduse järele. Selleks, et potentsiaalsed kliendid veebilehe üles leiaksid, oli vaja otsingumootorites nähtavust parandada. Külastajate kiiremaks toomiseks kasutati veebireklaami. Tulemuste mõõtmiseks võeti kasutusele analüütikasüsteemid. E-kaubanduse ettevõtted vajasid makselahendusi, tarneteenuseid, laohaldust ja integratsioone erinevate väliste süsteemidega.
Selle tulemusena kujunes veebilehtede loomise ümber järk-järgult suur lisateenuste sektor. Ettevõtted teenisid tehnilise toe, veebimajutuse, reklaami, disaini, turunduse, uute funktsioonide arendamise ja integratsioonide pealt. Veebilehe esialgne hind võis olla suhteliselt madal, kuid ettevõtte kogukulutused internetis tegutsemisele mitme aasta jooksul võisid kujuneda märksa suuremaks.
Seetõttu ei vähendanud baasveebiarenduse üldine odavnemine tingimata turu suurust. Vastupidi, suurem taskukohasus aitas suurendada internetti kasutavate ettevõtete arvu. Mida rohkem ettevõtteid internetti tuli, seda rohkem raha liikus digimajanduses ning seda rohkem tekkis võimalusi arendajatele, reklaamiettevõtetele, platvormidele ja spetsialiseeritud internetiteenuste pakkujatele.
Kaasaegne turg toimib jätkuvalt sarnase põhimõtte järgi
Tänapäeval on lihtsa ettevõtte veebilehe loomine märksa lihtsam kui interneti arengu varases etapis. Olemas on valmis sisuhaldussüsteemid, veebileheehitajad, mallid ja tuhanded spetsialiseeritud moodulid. Selle tulemusena langeb lihtsa veebilehe tehniline maksumus jätkuvalt ning väike ettevõte saab täieliku veebiesinduse ilma kuludeta, mida varem said endale lubada peamiselt suured ettevõtted.
Samal ajal muutuvad suuremate ettevõtete vajadused palju keerukamaks. Ettevõtted vajavad kliendikontosid, automatiseerimist, veebimakseid, integratsioone raamatupidamise ja CRM-süsteemidega, mobiilirakendusi, analüütikasüsteeme ning arvukaid sisemisi töövahendeid. Selliseid projekte ei saa hinna poolest võrrelda tavalise ettevõtte veebilehega, sest need muutuvad sisuliselt ettevõtte põhitaristu osaks.
Seetõttu võivad ühes ja samas valdkonnas korraga eksisteerida väga odavad ja väga kallid projektid. Need kuuluvad lihtsalt erinevatesse turusegmentidesse ja lahendavad erinevaid ülesandeid. Standardse veebilehe saab luua kiiresti tänu väljakujunenud tehnoloogiatele ja valmislahendustele, samas kui suur süsteem nõuab individuaalset arendust ja märkimisväärseid ressursse, mis tähendab täiesti teistsugust hinnataset.
Väikese veebilehe madal hind ei määra kogu veebiettevõtte kasumlikkust
Veebiettevõtte tulu on õigem hinnata kogu selle ärimudeli struktuuri, mitte ühe standardse veebilehe hinna põhjal. Ettevõte võib teha suure hulga väikeseid projekte, saada regulaarset tulu tugiteenustest ning samal ajal hallata mitut suurt projekti. Sellise mudeli puhul on odavad veebilehed ainult üks osa tegevusest ega pea tingimata tooma suuremat osa kasumist.
Väikesed projektid aitavad luua ka pideva klientide voo. Aja jooksul hakkavad mõned neist ettevõtetest vajama tõsisemaid lahendusi. Mõned alustavad veebimüüki, teised loovad oma platvorme ning kolmandad vajavad sisemiste protsesside automatiseerimist. Mida suurem on esialgne kliendibaas, seda rohkem on ettevõtteid, kes võivad hiljem vajada suuremaid ja tehniliselt keerukamaid projekte.
Veebitööstuse ajalooline mudel oli seega üsna loogiline. Taskukohased veebilehed suurendasid pidevalt internetis tegutsevate ettevõtete arvu ning nende ettevõtete kasv tekitas nõudlust kallimate ja keerukamate projektide järele. Seos lihtsate veebilehtede massituru ja suuremahulise individuaalarenduse vahel eksisteerib paljudes veebitööstuse osades ka tänapäeval.
